Multifokaalne lääts
Erinevatele kaugustele teravalt nägemine on võimalik tänu silma läätse kuju muutumisele. Vanusega läätse elastsus langeb, mistõttu tekib keskealistel inimestel, kes nooremana nägid hästi nii kaugele kui lähedale, vajadus nn. lugemisprillide järele. Väikese lühinägelikkuse korral tekib lähedale vaatamiseks prilli vajadus hiljem või üldse mitte, kaugnägelikkuse korral aga varem. Sõltuvalt silma optikast ja ehitusest on vanuses 40-55 prillidest vabanemise valikus kas sügavustaju suurendav sarvkesta laseroperatsioon koos mikro-monovisiooniga või läätsevahetus. Üle 55 aastasel on prillidest vabanemise parimaks valikuks enamusel siiski läätsevahetus kas mitme või laiendatud fookusega silmasisese läätsega.
Esimene kunstlääts paigaldati hallkae ehk katarakti operatsioonil silma sisse juba 1949 aastal. Algselt oli eesmärgiks vaid tuhmunud läätse asendamine läbipaistvaga, aga läätsede valmistamise ja õige optilise tugevuse määramise tehnoloogiate arenedes tekkis võimalus korrigeerida ka optikahäired. Tulemused muutuseid sedavõrd heaks, et optilise korrektsiooni eesmärgil hakati eemaldama ka läbipaistvaid läätsi. Tänapäeval on läätsevahetuse või katarakti operatsiooni käigus võimalus vabaneda nii pluss-, miinus- kui silinderprillidest.
Haigekassa poolt kindlustatutele tasuta katarakti operatsioonil paigaldatakse silma ühe fookusega ehk monofokaalne kunstlääts. Sellise läätsega korrigeeritakse ainult sfäärilist optikat ja on võimalik väga hästi näha ainult ühele kindlale kaugusele. Kui valitakse lääts, millega näeb hästi kaugele, siis peab lugemiseks kasutama pluss-prille. Kui aga valitakse lääts, millega näeb hästi lähedale, siis peab kaugele vaatamiseks kasutama miinus-prille. Monofokaalne lääts ei korrigeeri ka silindrit. Selleks on kas monofokaalsed või multifokaalsed silindrit korrigeerivad ehk toorilised läätsed.
Prillidest vabanemiseks ehk nii kaugele, keskdistansile kui lähedale hästi nägemiseks on tänasel päeval kaks nn. Premium läätse valikut: kas mitme fookusega või siis laiendatud fookusega kunstläätsed. Mõlemal võib olla ka tooriline ehk silindrit korrigeeriv osa.
Mitme fookusega ehk multifokaalsete läätsede puhul jaguneb silma sattuv valguse hulk kahe või kolme erineva fookuse vahel. Kahe fookusega ehk bifokaalsete läätsede puhul näeb hästi nii kaugele kui lähedale, aga probleeme võib olla keskdistantsile (näiteks arvutiekraanile) väga hästi nägemisega. Uuemad multifokaalsed läätsed on trifokaalid ehk 3 põhifookusega läätsed. Kui bifokaalse läätsega on nägemisteravus keskdistantsile umbes 60% maksimaalsest, siis trifokaalse läätsega umbes 80% maksimaalsest. Peamiselt kasutame firma Carl Zeiss trifokaalseid läätsi AT LISA tri, aga valikus on ka PanOptix ja Synergy. Uuringute põhjal ei vaja üheksa multifokaalse läätse saanud patsienti kümnest prille ühelegi kaugusele vaatamiseks ja 96% neist valiksid sama lõikuse vajadusel uuesti.
Laiendatud fookusega ehk Extended Range Vision kunstläätsede optiline ehitus võimaldab laiendada sügavustaju kuni 1,5 dioptrini. See tähendab, et kaugele väga hästi (100%) nägemiseks valitud kunstläätsega näeb 95% ka 65 cm kaugusele. Lugemiskaugusele (35 cm) on sellise läätsega nägemisteravus umbes 50%, millest aga piisab ajalehe lugemiseks. Lähedale väga hästi nägemiseks võtame appi mikro-monovisiooni sarnaselt femtolasik 40+ laseroperatsioonile.
Nii nagu käte puhul, on ka silmadest kas parem või siis vasak silm juhtiv ehk domineerivam. Monovisiooni korral tekitatakse tavaliselt olukord, kus inimene näeb domineeriva silmaga teravalt kaugele ning teise silmaga lähedale või vahepealsele kaugusele. Tavalise monofokaalse läätsega on sügavustaju umbes 0,5 dioptrit ehk sellise läätsega ei ole võimalik katta kogu kaugele ja lähedale nägemise ulatust ilma et katkeks silmade koostöö ja ruumiline nägemine. Laiendatud fookusega läätsel on aga sügavustaju 3 korda suurem ja silmade vahelise väikese optika erinevusega suudetakse katta kogu vajalik nägemisulatus. Kui valida mitte-domineerivasse silma lääts, mille maksimaalne fookus on 130 cm (-0,75 D) kaugusele, siis on nägemisteravus lugemisdistantsile 95% maksimaalsest.
Võrreldes trifokaalsete läätsedega on laiendatud fookusega läätsede puhul kontrastitundlikkuse langus väiksem ja ka halod oluliselt harvem tajutavad. Laiendatud fookusega läätse paigaldamist võib kaaluda ka silma, millele on varasemalt teostatud “prillidest vabaks” laseroperatsioon või esineb muutusi silmapõhjas. Trifokaalide eeliseks on aga nägemine mõlema silmaga nii lähedale kui kaugele. Mõlema läätse tüübi korral on umbes kolmel protsendil patsientidest maksimaalse tulemuse saavutamiseks vajalik lisaks teostada tasuta laseroperatsioon. Kumb premium läätse tüüpidest on konkreetsele patsiendlile sobivam otsustatakse uuringute ja konsultatsiooni käigus.
Silma optika muutmine laseroperatsiooni abil on juba üle 20 aasta olnud noorematele inimestele võimaluseks vabaneda prillidest. Kuigi oma silmaläätse vahetamine kunstläätse vastu on pikema ajalooga, on alles viimaste aastate silmasiseste läätsede tehnoloogia võimaldanud saavutada samaväärselt häid tulemusi ka keskeas ja üle selle inimestel. Läätsevahetusega silma paigaldatud kunstlääts jääb silma ja säilitab optilise tulemuse muude silmahaiguste puudumisel elupäevade lõpuni.