Sagedasemad silmahaigused

Glaukoom ehk rahvakeeli tuntud ka kui rohekae on krooniline silmahaigus, mille puhul ei pääse silma sees toodetud vesivedelik silmast välja ning selle tagajärjel tõuseb silma siserõhk. Silma siserõhu tõus kahjustab nägemisnärvi ning seetõttu hakkab progresseeruvalt kitsenema silma vaateväli, mis võib ravimata jätmisel viia täieliku pimesuseni. Vaata lähemalt ...

Katarakt ehk rahvakeeli hallkae või silmakae on silmahaigus, mille puhul silmaläätse läbipaistvus langeb. Tüüpilisemad tunnused on nägemisteravuse ja kontrastitundlikkuse langus, topeltnägemine ning prillide tugevuse muutumine. Kataraktil on palju erinevaid vorme ja põhjusi, sagedamini tekib see siiski vanemas eas. Kuna katarakt on kõige sagedasem silmahaigus ja et selle ravi on kirurgiline, siis on katarakti operatsioon kõige sagedamini teostatav silmaoperatsioon. Vaata lähemalt ...

Ealine maakuli degeneratsioon, mis rahvakeeli tuntud ka kui silmapõhja lupjumine on vanemas eas esinev haigus, mille puhul kahjustub silmapõhjas teravaima nägemise punkt - kollatähn ehk maakul. Haiguse puhul tajub inimene valutut ja aeglast nägemise langust. Mõnel juhul võivad lisanduda ka varjustatud alad vaateväljas. Haiguse edenedes hakkab inimene üldjuhul kindlasse punkti vaadates sirgeid jooni tajuma kõveratena, mis on põhjustatud silmapõhjas aset leidvatest muutusest. Vaata lähemalt ...

Diabeetiline retinopaatia on diabeedist ehk suhkruhaigusest põhjustatud silmahaigus, mille puhul saavad kahjustada eelkõige silmapõhja veresooned ning silmapõhja valgustundlik osa - võrkkest ehk reetina. Vaata lähemalt ...

Võrkkesta ehk reetina irdumine on silma valgustundliku rakkude kihi eemaldumine allasetsevatest kihtidest. Võrkkesta irdumistel on mitmeid põhjuseid. Võrkkesta irdumine vajab kiiret ravi, kuna vaid nii saab säilitada võimalikult hea nägemise. Vaata lähemalt ...

Klaaskeha hõljumid on tajutavad kui silma ees ujuvad varjud, täpid või jooned. Klaaskeha on justkui geel, mis täidab silma läätsest tahapoole jäävat osa. Vanuse kasvades hakkab selle läbipaistvus langema, see tõmbub tasapisi kokku. Hõljumid liiguvad silma liigutades ringi ning need võivad allapoole vajuda, kui silm püsib paigal. Eriti hästi on hõljumid nähtavad heledal taustal. Vaata lähemalt

Keratokoonus on progresseeruv silma sarvkesta haigus, mille puhul tekib sarvkesta ebaühtlane õhenemine. Keratokoonuse peamiseks sümptomiks on nägemislangus silma sarvkesta ebakorrapärase kuju tõttu. Vaata lähemalt ...

Kuiva silma sündroomi põhjustab pisarakihi halb püsivus silma pinnal ja/või pisarate vähene tootmine. Peamisteks sümptomiteks on võõrkehatunne silmas, silmade punetus, ebamugavustunne, ja sügelus. Kuiva silma sündroom võib avalduda ka pisaravoolusena. Kuiva silma sündroomi ravi alustalaks on niisutavad silmatilgad. Vaata lähemalt ...

Rahetera ja odraiva on sagedased silmalaugude haigused. Rahetera ehk halaasioni põhjustab silmalau rasunäärmete ummistus. Odraiva ehk hordeool on olemuselt ripsmete karvanääpsu bakteriaalne põletik. Vaata lähemalt ...

Blefariit ehk laupõletik on väga sage silmade ebamugavustunde ning ärrituse põhjustaja, mis ei kahjusta nägemist. Põletikulised ja punetavad on eelkõige silmalaugude ääred. Vaata lähemalt ..