Presbüoopia ehk vajadus lugemisprilli järele
Inimene on võimeline erinevatele kaugustele teravalt nägema tänu silma läätse kuju muutumisele. Kaugele vaatamisel on silmalääts lamedam ja murrab valguskiiri vähem. Lähedale vaatamisel muutub silmalääts ümaramaks ja silma valguskiiri murdev jõud suureneb. Mida lähemale on vaja pilku fikseerida, seda rohkem peab silmalääts kumerduma. Näiteks 1 meetri kaugusel asuva eseme teravustamiseks peab silm suurendama oma optikat ainult 1 dioptri võrra aga 20 cm kaugusele vaatamiseks juba 5 dioptri võrra. Lugedes hoiame tavaliselt teksti umbes 33 cm kaugusel ja silma optika peab sellele distantsile hästi nägemiseks muutuma 3 dioptri võrra tugevamaks.
Lähedale vaatamiseks peab silma lääts muutuma ümaramaks
Aastatega silma võime läätse kuju ümaramaks muuta langeb, mistõttu tekib keskealistel inimestel, kes nooremana nägid hästi nii kaugele kui lähedale, vajadus nn. lugemisprillide järele. Seda seisundit nimetatakse presbüoopiaks. Esimeseks märgiks läätse ümaramaks muutumise võime olulisest langusest on lugemisel teksti endast eemale nihutamine. Esimesed lugemisprillid on nõrgad pluss-prillid (+0.5 või +0.75 dioptrit), sest lääts suudab veel mõningal määral ümaramaks muutuda, kuid 65 eluaastaks see võime praktiliselt kaob ja parasrefraktsiooniga inimene vajab siis lugemiseks +3 dioptrilist prilli.
Läätse ebapiisaval kumerdumisel ei koondu lähedalt tulevad valguskiired enam silmapõhja
Lühinägevuse korral näeb sõltuvalt selle suurusest prillita hästi ainult teatud kaugusele. Näiteks lühinägevusega -1 dioptrit näeb ilma prillita hästi kuni 1 meetri kaugusele ja lühinägevusega -3 dioptrit kuni 33 cm kaugusele. Lugemisprillide vajadus tekib väikese lühinägevuse (kuni -2 dioptrit) korral hilisemas vanuses, mõõduka (-3 kuni-5 dioptrit) korral piisab lugemiseks prillide eest võtmisest ja suurema miinuse korral tuleb lugemiseks kasutada nõrgemaid miinus-prille kui kaugele vaatamiseks. Kaugele hästi nägemiseks peab aga igasuguse lühinägevusega inimene ikkagi igas vanuses miinus-prille kasutama. Seega kui lääts vanemas eas inimesel enam oma kumerust ei muuda, siis peab väikese ja suure miinusega kasutama kas mitme fookusega prille või erinevaid prille kaugele ja lähedale vaatamiseks.
Müoopia ehk lühinägevus
Kaugnägevuse korral tekitab prillita lähedale vaatamine raskusi varasemas eas, sest fookuspunkti silmapõhja toomiseks tuleb silmaläätse veelgi rohkem kumeramaks muuta. Üle keskea kaugnägevusega inimene peab lisaks kaugele vaatamise pluss-prillidele kasutama lähedale vaatamiseks teisi, veelgi tugevamaid pluss-prille.
Hüperoopia ehk kaugnägevus
Lugemisprillist vabanemise kirurgilisteks võimalusteks on:
- multifokaalne silmasisene kunstlääts, mida on võimalik paigaldada silma ka katarakti operatsioonil.
- monovisioon monofokaalsete kunstläätsedega või
- Femto 40+ ehk PRESBYOND mikro-monovisioon on uusim nägemise korrigeerimise meetod laseriga kui vanust on rohkem kui 40.